2018...
Aeg lendab linnutiivul. Juba on detsember käes ja mina saan homme tulla 2-ks nädalaks Eestisse puhkama. Need 3.5kuud siin on olnud.. super lahedad. Tõesti, praegu ei ole mitte midagi kahetseda, ma olen väga rahul, et siin olen. Nüüd juba isegi tundub, et 2 nädalat Eestis olla on palju. Et tahaks juba varem tagasi tulla.
Päriselt on lahe. Mul on nüüd A1 level saksa keeles (ülikõva sõna, ma tean ;D ), aga päriselt on lahe õppida keelt nii, nagu seda pagulased ja uued "austerlased" teevad. Ehk tegelikult on saksa keel lahe ja siit ka minu soov, kui keegi peaks tahtma minuga saksa keelt rääkida sel ajal, kui ma Eestis olen, palun anna julgelt teada, ma tahaks väga palju harjutada :)

Linzis on jääskulptuuride näitus. See on Mozart.

Suur kala.

Seal oli peaaegu Lumekuninganna loss ja kogu sisustus, alates elutoast lõpetades magamistoaga.

No koera aasta annab tunda :D

Kui Hanna siin käis, käisime Linzi Burgeristas söömas. See kord kõlbas täitsa hästi süüa ka.

Mu töökaaslasel oli sünnipäev ja seekord tegin muffineid.

Vabatahtlikega koosolemisel tuli naised ritta panna ja õnneks siin olen ma ikka kõige pikem :D

Jõulupidu 15.12 koos vabatahtlike ja sõpradega. See on Oksana minu kahe Austria sõpaga, sest kes teeb, see jõuab :D

Kogu meie peoseltskond :)

Siin on eriti suur ostukeskus, ma ei tea, kuid võrreldav Ülemistega. Ning siin jõulukunistuste pealt kokku ei hoita, keskuses on 2 suurt kuuske ja igal pool jõulutuled.

Minu teine kord Pöstlingbergi otsas, mis on umbes 560m merepinnast ja kust peaks avanema imeilus vaade Linzile, kuid mõlemal korral on nii udune olnud, et ma ei näe mitte midagi.

Ning ma loodan, et ma suudan teha paar postitust siinse elu kohta Eestis olles ka. 
Aga muidu, ilmeilusat jõuluaega ja head uut aastat! :)

Austria saun

Mina kui maalaps olen harjunud saunas paljalt käima. Kodus, sõpradega, no ei ole probleemi ju. Alati, kui on olnud avalikud saunad, siis on olnud bikiinid seljas (ujulate ühissaunasid mõtlen siin), kuid siin, Austrias, ei ole asjad nii. 

Täiesti normaalne on see, et kui siin sauna osa ujulale juurde ostad, siis see, et kõik on paljad ja koos, on okei. Naistel ja meestel on eraldi saunad ning on ka ühissaunad ning ühissaunade ees käi ringi nii vabalt kui tahad. Ehk minu esimene Austria kutt/mees, keda paljalt nägin, oli umbes 50a võõras mees spaas. 

Ei olnud just see, mida mõtlesin, et juhtub, aga noh.. Vähemalt mu töökaaslased said nii palju minu üle naerda, et ma ikka loll välismaalane, sest nemad ei oleks osanud mind isegi hoiatada :D 

Juba austerlane

Eelmine nädal käis mul Eestist sõbranna külas, Hanna.
Rääkisin sellest oma kohalikule sõbrale ja ütlesin, et nüüd on eesti keeles võimalik rääkida.
Selle peale ta ütles: "Mis, kas sa oskad üldse enam eesti keelt rääkida? Sa juba 3 kuud siin olnud, täitsa austerlane valmis"

#viikingeestist

Itaalia 22-26.11

Kuna Austrial on mitmeid naaberriike, kus ma käinud ei ole, siis sai viimaseks sihtkohaks Itaalia. Täpsemalt Milaano. 

Reis oli vahva, omamoodi ning.. hariv, ma ei kujutanud Itaaliat sellisena ette. 

* Võib-olla olen maininud, et siin ei kasutata Facebooki ja FB kommuune, vaid siin on olulisemal kohal WhatsApp. Seega on neil (ja kogu ülejäänud Euroopal) kasutusel palju veebiplatvorme, kus muid asju teha. Näiteks BlaBlaCar- kui sa sõidad kuskilt kuhugi, riputad oma sõidu sinna ülesse ja teised saavad sündsa summa eest liituda. Ehk kui muidu on Linz-Viin (ca 185km) pilet rongiga 40 euro kandis, siis noortekaardiga 20 ringis. Ja BlaBlaCariga olen saanud odavaima pileti 8 euro eest. Ehk märkimisväärne vahe. 

Nii ka sel korral. Sain meeldivalt kiiresti Viini, kus Viini peamises raudteejaamas (ka metroo ja busside jaoks, neil selline ühisnimetus Hauptbahnhof ) olid juba jõulutuled üleval ning see nägi väga ilus välja. 

*Minu õnn ja rõõm reisides lennukiga on tõesti see, et viimastest lendudest on 6st 5 hilinenud. Nii ka seekord. Õnneks vaid tund aega, aga siiski. 

* Milaano Malpensa lennujaamast öösel bussiga linna ei saa, mille piletiks oli trip.ee foorumist lugedes 5 eurot. Pidin minema rongiga, mis maksis 13 eurot ja isegi kui ostad piletiautomaadist pileti, siis pead selle veel eraldi augustama, mida mina ei teadnud ning seekord pääsesin trahvist, sest kontrolör oli tore mees, kes rääkis inglise keelt (alguses ei imestanud selle üle, tundus ju nii normaalne). 

* Mind lubas minu Airbnb host peale võtta ja korterisse viia. Seega ootasin teda enda rongijaama ees ning selle 10 minuti jooksul hakkas minuga üks itaallane rääkima. Vedas mu lausa poodi, ostis vett ja lõpuks andis nõu: "Kui ma uuesti elaks, ma ei võtaks naist. Ma vaataks ringi ja elaks täiel rinnal!"
* Milaano on ilus. Väga palju ilusaid ehitisi, mille väljanägemine paneb lausa ohkama. Kuid samas, kui astudes välja linna peamisest raudteejaamast (mis iseenesest oli suure VAU efektiga), tungib ninna uriinilõhn, siis... Ei ole just meeldiv. Lootsin, et see on äkki ainult seal, aga seda esines linnas vägagi palju. Nagu ka prügi. Iga mees võib alustada enda "prügikasti" kuskil tänavanurgal, ning tundus, et ei lähe kaua, kuniks teised ka sinna oma prügi toovad. 

* Tavainimesed ei räägi peaaegu üldse inglise keelt. No kohe mitte üldse. 

* CiaoCiao või TsauTsau on nende jaoks nii tere kui ka head aega ja vahet ei ole, kas sa oled itaallase parim sõber või võhivõõras klient kuskilt kaugelt Eestimaalt. Ta ütleb sulle ikka sedasama :D 

* Milaanost 50 km põhja on linn Como samanimelise järve põhjakaldal. See oli imeline turistilinn, kus võib kindlasti veeta rohkem kui ühe päeva. Ja inimesed räägivad inglise keelt ka. 

Info COMO kohta 

Malpensa lennujaam.

See on niit ja nõel.

Minu reisisemu. 

Üks detailirohkemaid hooneid, mida ma elus näinud olen: Piazza de Duomo

Apple parandati ära :D

Kirikuvaimustus on mul tõesti. Eesti kirikud on tagasihoidlikud, kuid siin massiivsed, detailirohked ning uhked.

 Como.

Kokkuvõttes huvitav reis, kuid paremaid reisi sihtkohtasid on alati. Kuid samas pani jällegi mõtlema- Milaano võiks olla suur turismimagnet, kui nad oskaksid seda ära kasutada. 

tuul pillub sind nagu lehte, siia ja sinna

  Kui ma ise alustasin noortevahetustel käimist- odav viis reisida, maailma näha ja uusi sõpru saada, siis tutvusin ka EVS-i mõttega. Kuid tol ajal ma teadsin, et pärast gümnaasiumit peab ikka ülikooli minema ja noh.. selline, leiad töö, kaaslase ja saad heal juhul 2 kuni 3 last. Ehk see, mida suurem osa ühiskonda sinult eeldab ja kuidagi on see nagu.. sisse kasvanud sinusse. 

   Noortevahetustel käimisega hakkasin nägema inimesi, kes kooli ja töö kõrvalt teevad muid asju, aitavad erinevatel üritustel kaasa jne. Ehk noortevahetustel tekkis alati see tunne, et sina saad maailma muuta ja väga palju sõltub just sinust. Minust. Meist. Ehk tõesti, muutes maailma tasapisi, iseennast muutes, enda käitumisharjumusi muutes, siis maailm muutubki paremaks paigaks. Küll mitte suure mastaabiliselt, kuid siiski. 

   Nüüd, kui ma teen vabatahtlikku tööd siin, Austrias, olen ma aru saanud, kui palju see mind juba muutnud on. Esimesed kaks kuud siin ma olin täiesti kindel, et ma ei tahaks Austriasse elu sees elama tulla pikemaks ajaks. Sest noh, toit on imelik, paljud asjad ei ole nii hästi kui Eestis (IT ja töökohas erinevate tasemete vahel kommunikatsiooni protsessid) ja neid põhjuseid oli veel ja veel. Aga nüüd, mõned päevad tagasi ma leidsin lehe, kus tehakse "hooaja" tööpakkumisi või siis Tööpuhkuse nime all olevad töövõimalused. Ehk ma nägin pakkumisi Alpidesse suusainstruktori töökohale ning neid otsitakse iga talv. Seega kohe tekkis pähe mõte, et oh, see oleks tore võimalus saksa keelt kasutada edaspidi, ning ma saaksin veeta mõned kuud pärast EVSi lõppu Eestis ning siis tulla mõneks kuuks mägedesse ja vaadata edasi, mis saab. Ehk minu enda jaoks tuli see ka üllatusena, et juba olin täitsa õnnelik mõtte üle, et saaks siia tagasi tulla veel mõneks ajaks. Seega muutused mõttemaailmas tekivad üpris kiirelt ning pärast nädalavahetust Eestis sain aru, et olen harjunud sööma suppi iga päev, olen täitsa harjunud ka muude veidrate toitudega siin ning see, et pühapäeviti poed kinni on, ei segagi enam elu. 

  Ja meie vabatahtliku töö juures on ka palju kohalikke vabatahtlikke, keda otseselt ei kutsuta vabatahtlikeks, sest nad teevad "civil service" ehk asendusteenistust. 

  Austrias on ajateenistust noormeestele kohustuslik, kuid kestab 6 kuud. Kuid, kui sa ei saa ajateenistust läbida, siis läbid sa asendusteenistuse, mis on kokku 9 kuud ja 60h nädalas. 

Eesti asendusteenistuse kohta leidsin just internetist selle artikli ja seetõttu ka mõtlesin kirjutada, kuidas see siin välja näeb. Ausaltöeldes ma ei tea, kui adekvaatne kirjandus on lehel 4dimensioon, sest nägin seda esimest korda, aga loodan, et selles artiklis ei esine faktivigu. 

  Ehk siinne asendusteenistus (kuna meie töötame siin ainult lastega, räägin vaid enda kogemusest, mitte kogu asendusteenistuse üldisest olukorrast) neil poistel tähendab seda, et nad aitavad lasteaias gruppe, alati seal, kus vaja. Ehk juhul, kui mõnes grupis peaks töötaja haigeks jääma, siis lasteaia juhataja saab sinna saata nende poiste näol abiväge. Samamoodi ka siis päraslõuna gruppides, kus lapsed/noored aega veedavad kuni kojuminekuni ja ka turvakodudes, kus lapsed veedavad terve nädala. 

   Minu arust on huvitav see, et siinne asendusteenistus on 3 kuud pikem kui päris ajateenistus ning see ikkagi paneb mõtlema, kas see on alternatiiv sinu jaoks või ei. Ühe poisiga rääkisin siin, ning tema ütles, et valik langes asendusteenistuse kasuks seetõttu, et ta sai samal ajal jätkata ülikoolis kraadi omandamist ning ei pidanud tervet õppeaastat vahele jätma. Organisatsioon tuli talle vastu, ta sai käia vajadusel koolis, kuid siiski pidi nädala jooksul 60h täis tegema. Ning ka siin, nagu Eestiski, on väga palju puudu meestest, kes teeksid sotsiaaltööd. 

Need pildid on Linzi ülikooli pargis tehtud, ülikool ise on mitmes erinevas hoones, teaduskondade järgi nagu Tartu Ülikoolgi. Siin on mitu erinevat ülikooli, kuid see on põhiline.

 

Ja eilsega, 17.11 avati Linzi jõululaadad, ning kogu linn on jõulumeeleolus. Kuusk pandi ja juba "Raekoja platsile" üles. Laadad on erinevates linnaosades, kesklinnaski on mitu erinevat laata. Laatadelt saab bratwursti koos kapsaga, hõõgveini ja maiustusi ning igasugu muid asju, mida pakkida kingikotti. Maiustusi on neil palju erinevaid, alustades šokolaadi sisse kastetud puuviljadest ja marjadest ja lõpetades saiatorudega, mis täidetud peaaegu nagu vedela vahukommiga. Maiustused ei ole hooajalised ega ka mitte ainult kohalikud, vaid samu maiustusi sain osta ka septembrikuus Slovakkia väiksel laadal.

   

Killuke Austriast

Üks ilusamaid asju siin riigis on mäed. Elades Ülem-Austrias, kus mul väga lähedal "mägesid" ei ole, on juba need künkad minu jaoks mäed. Ehk teistele vabatahtlikele ja kohalikele pakub nalja see, kui vaimustuses olen mina mägedest. Üldjuhul ükskõik kuhu sa ka ei vaata, siis sinu vaatevälja piiritlevad mäed (nojah, jätame erandid välja, kui oled asulas sees jne :) ).

Ehk käisime täna umbes tunnise autosõidu kaugusel Linz'ist matkamas.

Kogu matk oli jõe ääres, liikusime mööda jõe kallast edasi.

Jõgi oli hetkel suhteliselt madal. Kuid nii puhas, et kalasid oli kaugelt näha.

Kohtasime matkarajal teisigi inimesi ning selle naise koer oli nii rõõmus meid nähes. See on ka üks asi, millest Austrias väga puudust tunnen. Meil ei ole koduloomasid ning kontakti loomadega on väga vähe või peaaegu olematu. Ehk igal sellisel võimalusel teen mina koertele pai. 

Alguses matkasime mööda jõe äärt kalda lähedal, kuid tagasi läksime ülevalt (umbes 30-40m kõrgemalt) ning tagasi minnes tuli ka päike välja mis tegi selle matkamispaiga väga ilusaks. 

Läbipaistev vesi ja kivised kaldad. 

 Jõgi oli ürgorus ning osades kohtades oli näha lausa paarikümne meetri jagu kivipaljandit. 

Niimoodi mööda jõekallast sai liigutud. Vahepeal täitsa kalda ääres, vahepeal lausa 10-15m kaldast kõrgemal.

See oli ka lahe, kuidas jõevesi on niimoodi kallast uuristanud ehk saime kivi all kõndida.

Ja jälle- kaugusest paistavad mäed. 

 Matkasime neljakesi, Eglantina Albaaniast, mina, Deborah Saksamaalt ja kohalik neiu Alina.

 Video vaatamiseks kliki videol kaks korda. 

                                          

Lõpuks jõudsime kohta, kus allikad tulid otse seina seest välja ja seal "sadas vihma" 24/7. Väga huvitav oli näha, kuidas paarikümne meetri pikkusel alal immitseb vesi kogu aeg maapinnale ja voolab vaikselt jõkke. 

Kukerpalle tuleb teha igal võimalusel. Ehk teen neid ikka igal pool :)

Matka lõpus jõudsime maanteele ning sealt avanes jällegi minu jaoks imeline vaade mägedele. Saksamaa neiu naeris minu rõõmu üle, sest tema jaoks oli see köki-möki. 

Päike paistab, kuid mäed on ikka väikese udu sees.

Minisünnipäev ehk 2 kuud Austrias elatud!

Igal inimesel on päevas 24 tundi. Kuid tundub, et osad kasutavad seda maksimaalselt ära ning teistel on natukene vähem tegemist ning sellevõrra.. teevad muid asju.

27.oktoober oli selline päev, kus sai täis kaks kuud Austriat. Nagu beebidel on ühe kuu ja kahe kuu sünnipäev jne, siis eks välismaal olemisega on sama lugu. Aeg on lennanud linnutiivul, aga sinna on palju ka sisse mahtunud. 

Oktoobri alguses mõtlesin novembri lõpule ja sellele, et äkki enda sünnipäeva paiku Eestisse üllatusvisiit teha. Kuid sõbraga aru pidades ja Austria pühadekalendrit uurides (neil on punaseid pühasid kõvasti rohkem kui Eestis), avastasin, et 1. november on vaba päev ja seetõttu tekkis mõte pikk nädalavahetus Eestis veeta. Mõeldud-tehtud, piletid ostetud ja sõbraga kokku lepitud, et kellelegi teisele seda ei räägi. Oh üllatust, kui Eestis vanematekoju läksin ja emmele otsa vaatasin, ta ei tundnud mind ära. Sõpradega oli samamoodi vahva kohtuda, ei suutnud nende üllatunud nägude peale naeru tagasi hoida. Hea oli Eestis olla, kuid samas 3 kraadisest Eestist oli hea jõuda õhtul kell-9-on-ikka-12-kraadi-õues Austriasse. Ehk koduigatsus on nüüd kõvasti väiksem jälle ja järgmine kord tulen Eestisse 22.detsember ja veedan Eestis 2 nädalat. Ehk kes soovib, siis jõuab kindlasti kokku ka saada. 

Austria lugusid rääkides- Austria mehed on palju otsekohesemad ja ka pealetükkivamad kui Eesti omad. Ehk siin tasub tõesti pimedal ajal käia ringi kahekesi ning hoida silmad lahti. Seda rõhutavad ka kohalikud. Ei ole endal olnud ühtegi ebameeldivat kogemust, aga mehi ja mehehakatisi, kes tulevad "juttu puhuma" on küll ning nad võivad õite tüütud olla. Totter on ka see, et enne küsitakse sinu telefoninumbrit kui nime. Ehk neil tutvumissüsteem on teistsugune kui Eestis :D

Halloweeni ajal tulin mina õhtul pärast 9 saksa keele kursuselt trammiga. Selleks hetkeks oli tramm täis inimesi, kes olid teinud full make-up'i ja vahvad kostüümid seljas. Vahva oli näha, et noored tähistavad seda, tekkis ka tahtmine ise seda melu näha, kuid teadmine, et hommikul vara Viini poole stardin, lükkas selle mõtte kõrvale. 

Eestlased ütlevad kella täpselt samamoodi nagu sakslased. Ehk 7.30 on pool kaheksa ja siingi kasutatakse veerandit ja kolmveerandit. Ehk selle osa sain väga ruttu selgeks õpitud. 

Mõtlesin, et keele ja keele õppimise kohta teen kohe eraldi postituse. Sest ma saan rääkida vaid enda kogemusest ning usun, et see, kuidas siin keelt õpetatakse, on täitsa vahva. Loodan ka seda, et suudan selle postituse teha varsti, sest pean tõesti võtma endale aega, et siia ka asju kirjutada.

Ja ikka, kui on küsimusi tekkinud, siis julgelt kirjuta kommentaaridesse või mulle kuskile mujale, ma üritan nii hästi kui saan, vastata.

Austerlased suudlevad tervitades ja hüvasti jättes mõlemale põsele korra. Alguses eestlasele hästi veider (ta tuleb mulle nii lähedale, huh!), kuid nüüdseks täitsa ära harjunud. 

Hetked Austrias

Mõned faktid Austria kohta, mida kõik inimesed võib-olla ei tea:

* poed on pühapäeviti suletud. KÕIK poed.

* 16-aastaselt võid osta poest lahjat alkoholi. Mulle öeldi, et sul ei ole vaja dokumenti kaasas kanda, sest müüjad ei küsi kunagi dokumenti. 4st korrast, kui olen veini ostnud, on 3 korda dokumenti küsitud. Ja ma saan kohe 24 :D

* Nad söövad umbes 5x vähem liha kui eestlased. Kala veel vähem, sest see on nende jaoks peaaegu nagu delikatess.

* Neil on hästi palju pühasid, noored isegi ei tea, miks. Nt 26.10 on vaba, 1.11 on vaba ja kui tavaliselt on "punastel" pühadel poed kinni, siis 8.12 on punane püha, mil poed on lahti, SEST jõulushopingu aeg on.

* Kui elad väiksemas kohas (minu puhul umbes 30 000 inimest asulas), on normaalne öelda tänaval "tere" igaühele.

* Tüdrukud, kes sünnivad, saavad 90% juhtudest juba haiglas, esimese 3-5 päeva jooksul endale kõrvaaugud. See on muidugi vanema otsustada, aga tavaliselt see nii on.

* Kohalikud ei kasuta Facebooki, vaid põhiline suhtlusvahend on Whatsapp. Isegi mu tööandja, kes on 50, helistab mulle läbi whatsapi.

* Rongipiletid on siin kordades kallimad kui Eestis. Viin-Linz on 184km, ehk põhimõtteliselt sama kui Tallinn-Tartu. Kuid siinne rongipilet maksab 40eurot. Õnneks on neil vahva süsteem noortele, et kui oled noorem kui 26, maksad korra aastas 20eurot noore sooduspileti eest ja seetõttu saad kõik rongisõidud -50%.

* Mulle öeldi, et neil on riigis umbes 30 000-40 000 pagulast. Ehk seda on tõesti märgata, kuidas siin on rahvuste vahekord hoopis kirjum kui Eestis.

* Neil seadustatakse ka omasooliste kooselu registreerimine, naistel selle aasta oktoobrist, meestel 2019 jaanuarist. Vahe tuleb usklikest põhjustest.

* Siin riigis on tihti kasulikum oma kaaslasega abielluda, kui plaanis on laenud/maja ehitus/lapsed. Kui mees ja naine saavad lapse ja lapsega midagi juhtub, siis vabaabielus elava paari puhul ei ole isal mitte mingit õigust haiglas last vaatama minna. Seaduse silmis on isa lapsele võhivõõras.

* Nende söömisharjumused on veidrad, nad söövad väga palju nisujahutooteid. Nad teevad klimpe, kurnavad need ära ja söövad neid kuivalt. Neil on oma toit "knödel" mis on jahu, leiva ja kartulimassist tehtud pallike, mida tõlgitakse pelmeeniks. See võib olla soolane (liha/juurviljad) või ka magus (šokolaadikreem) seest.

 Ehk Austria on teistmoodi kui Eesti, kuid mõned asjad on samas kodused. Olen siin olnud peaaegu kaks kuud ja nüüd hakkab tekkima tunne, et ei ole nii võõras siin enam.

sisseelamine

On 13. oktoober ja mina ei ole suutnud hakata korralikult blogi pidama. Üritan seda viga parandada. 

Ehk meil on siin väga palju tegemist, vabatahtlik töö, keelekursused, trenni tahan ka teha ja ringi reisida ning noh, kohalikku elu peab ka avastama.

Jooksmas on siin ilus käia õhtuti. Päris varakult läheb pimedaks juba, aga samas on kõvasti soojem ilm kui Eestis. Ehk ilusa ilma puhul täitsa tavaline, et veel on päeval 24 kraadi sooja.

Lauamängud on neil lahedad, üleval on Labürint ja alumine mängu nime ma Eesti keeles ei tea. 

Eestis käivad muidu "emad lastega jalutamas", aga siin käivad "isad" ka.

Ühe nädalavahetuse veetsin Slovakkias, kus külastasin oma sõbrannat, kellega saime 2012 aasta Hollandi noortevahetusel tuttavaks. Veetsin nädalavahetuse Kesk-Slovakkias, nende linn on kuulus kaevandamise ja kaevanduste poolest. 

Banska Bystrica 

See on peaagu meie kogu perekond. Alustades vasakult, on Oxana Venemaalt, Marie Prantsumaalt, meie "haldjast ristiema" ehk mentor, kes meile vajadusel nõu ja jõuga appi tuleb, mina ja Hispaaniast pärit Tamara. Puudu on Eglantina, kes on pärit Albaaniast.

Oxana, Katarynia Valgevenest, mina - ehk meil on siin Linzis ja Linzi lähedal väga palju vabatahtlikke, kõik üle Euroopa ja kõigi nendega on lahe aega koos veeta - nii palju erinevaid kultuurilisi taustasid, harjumusi.

Kohalik tänavakunst ei ole ka halb. 

See on kodutee, elame koos viiekesi, igaühel on oma tuba, jagame köök-elutuba. 

Austria kirikud on hästi võimsad ja ilusad minu jaoks. Isegi nende "tagasihoidlikud" kirikud teevad Eesti kirikutele silmad ette. 

Mul käis esimene Eesti sõber ka külas ning siis külastasime Salzburgi. Ehk siin on peaaegu kõik linnad sellised, et võiks vabalt nädala seal veeta ja ikka ei saa öelda, et oled kõike näinud. 

See pilt on tänasest, ehk ilm on nii ilus, et lühikeste pükstega saab vabalt ringi käia. 

Selle postituse jätangi pildipostituseks, ehk üritan ka homme jagada elu Austria kohta. 

Kui on huvi Austria vastu, küsimusi või soove, kirjuta mulle julgelt :)