kevademärgid

28. 02.19

Austria

17 kraadi sooja 

esimesed lilleõied lastelt, sest mis sa nendega ikka teed ilusa ilma puhul, kui õues ei ole 

Praha reis '19

Eesti Vabariik 101, Let It Roll, Praha reis ja peaaegu üle kahe kuu eestlaste nägemine - seda kõike oli eelmine nädalavahetus minu jaoks. Ehk mu eestlastest tuttavad ütlesid mulle talvel Tartus, et neil plaan minna ja kutsusid mind kaasa. Mis seal ikka, davai :D

Ka Praha on hästi religioone minu jaoks, väga palju usuga seotud ehitisi ja kohti. Nende jaoks nii tavaline nagu siingi, Austrias, aga mulle kui eestlasele ei ole. 

See kirik oli meie kodu lähedal, aga Prahas on nii paljut, mida avastada, ehk minge kindlasti. Ja noh, ma ei ole kunagi pildistaja olnud. Kui ma peaks paremad pidid kätte saama, siis jagan neidki. 

Prahas on ka vahvad liiklusmärgid :)

Ja ma ei saa muidugi unustada oma tosse :D

Siin maades THC vabad kanepitooted on väga popid, kõike võib leida :D

Ma ei ole isegi süvenenud, mida see pilt reklaamib, sest tegelikult see oli ühe poe sees ja mööda kõndides kogemata märkasin. Ja noh, see on ilusti tehtud.

 Veebruari lõpp 2019 ja jõulukuused on väljas veel. Miks mitte?! :D

Mulle meedivad veidrad asjad, ma tean seda. Aga see on laheda mustriga puu ümbris. 

Ja noh, Praha tänavad on ikka väga ebasõbralikud rulale. 

Esmaspäeval, kui läksin FlixBus'i peale ( tsekake hindasid ja diile, mida nad pakuvad, üliodav viis reisimiseks! ;)), siis Praha peamises rongijaamas mängis üks neiu klaverit ja see oli väga ilus kuuldata. 

Vaade Prahale. Õhtune ilus roosa.

Prahas olid pingid, kus peal olid ilusad laused. 

Sinna jõudsime liiga hilja, ei saanud enam sisse. Muidu oleks saanud ilusa vaate kõrgelt ka. 

Me sattusime keskaegsete piinamisriistade muuseumisse. See oli huvitav ja natukene hirmus samal ajal. Sest noh " kui oli nõid, siis tapame ära ning kui ellu jääb, siis ongi nõid ju.."

Õllebaarid ja söögikohad nägid head välja. 

Praha reisi põhjus- Let It Roll

Viimane pilt bussiaknast koju sõites. Siin on väga ilusad päikeseloojangud. :D

Reis oli väga lahe ja noh, peaaegu üle kahe kuu eesti keeles rääkida ja nalja teha tekitas tunde, et mul on uued jõulud :D

LET IT ROLL Winter 2019

Käisin siis eelmine nädalavahetus üritusel LET IT ROLL  ja noh, ega muud polegi öelda, et see oli minu esimene kord, kui käisin nii suurel D'n'B üritusel.

See pilt on FBist, sest noh, see natukenegi näitab, kui suure asjaga tegi oli. Kui huvitab, siis kindlasti tseki seda linki üleval ja suvel, augusti alguses on võimalus seda veel suuremas olemuses näha. Kui tundub, et meeldib, mine kindlalt! :)

Nende kuttidega käisingi, sest meie armas Krissu jäi haigeks ja oli kodus. 

Ja noh, ma ei saa seda üritust sõnadesse panna. See on nii suur ja ülev tunne, et sa lihtsalt naudid. Sulad osaliselt massi ja naudid massiga koos. Oled sina ise ja iseendaga. Aga samas näed seda naudingut enda ümber ja oled vaba. 

Ja üks lõbus fakt kogu Praha reisist. Ma käisin päev enne Let It Rolli ühes ööklubis tantsimas ja seal oli väga nunnu ja tagasihoidlik nais DJ, kellel olid glitteriga kaetud huuled. Ehk ma sattusin nendest huultest täiega vaimustusse ja Let It Rollil olles ütles Rainer mulle üks hetk, et lähme teeme mulle ka glitter lips'id, ning noh, ma olin ja olen siiamaani sellest üli sillas, et mul on ka glitter lips'id olnud. :D

Austria kogemused

Ma käisin Mid-term meetingul ja jäin seal haigeks. Lootsin terveks saada sellele järgnenud nädalavahetusega, kuid teisipäeval läksin arsti juurde. Arsti aja saamisega on siin ka rõõmus seis. Meil, vabatahtlikel, on arstide list, kellega võime ühendust võtta ja kõik vajaliku katab meie kindlustus. Ehk helistasin siis esimesele kohalikule "perearstile", et oma muret kurta ja alustasin kõnet viisaka küsimusega, et kas nad inglise keelt räägivad. Selle peale ei vastatud mulle midagi ja pandi kõne ära. Niimoodi kaks korda. Selle peale ma ehmusin ja olin natukene nõutu.. Mis nüüd siis saab. Võtsin ette järgmise arsti ja helistasin ning hakkasin saksa keeles rõõmsalt pihta, et ma olen uus siin ja ei räägi väga palju saksa keelt. Selle peale oli see õde või siis vastuvõtu tädi väga rõõmus ja rääkis minuga väga armsalt rahulikult ja ütles, et tuleksin pärastlõunal kohale, otseselt aega ei saagi, elavas järjekorras käib kogu elu. Nii ma siis sinna jõudsin ja seesama tädi oli vahva, registreeris mu ära ja siis küsis veel üle, et kus kohast ma pärit olen. Ja noh, ta ei olnud esimene, kes lause "Ich komme aus Estland" peale küsib "Island?" ja no.. ma ei saa ju nõustuda, aga noh, ega nad ikka väga palju ei tea, kus Eestimaa asub :D Igatahes, kui ma lõpuks arsti juurde sain, siis arst rääkis inglise keelt ja rõõmsalt mu kurgi üle vaadanud ja loo ära kuulanud, teatab siis, et egas ma see nädal enam tööle ei lähe ja saagu ma aga terveks. Vähemalt visiiditasu, siin riigis 19 eurot, ei pidanud ma maksma, sest see läheb kuidagi otse Euroopa Liidu siseselt neile. Ehk lõppkokkuvõttes läks arstil käimine hästi.

Teine lugu siinsest arstisüsteemist.

Eestis ei lasta mittesünnitanud naistele rohkem kui 3-aastast hormonaalspiraali panna. Austrias lastakse mittesünnitanud naistele rõõmsasti 5-aastase vask- või hormonaalspiraal sisse panna. Minu günekoloog ütles mulle, et see 3-aastane ongi mittesünnitanud naistele, et hea, ei lükka rasedust liiga kauaks edasi ja noh, spiraal on alles nüüd okei ka mittesünnitanud naiste jaoks. Mõned arstid ikka ei tea seda ning minult on küsitud arsti vastuvõtul, et kas mul on juba laps või kas ma olen aborti teinud, et mul spiraal on. Ning kui ma selle peale ütlen, et ei, see on nüüd täitsa normaalne, siis nad natukene imestavad ja ütlevad, et ei teadnudki seda.
Ja siinkohal võin ma öelda, et mul on juba teine spiraal ning mina ei saa spiraali kohta mitte ühtegi halba sõna öelda. Ma ei ole grammigi juurde võtnud nii, et ma saaks süüdistada spiraali. Ainult iseenda laiskust. Ning mul on palju vähem tujude kõikumist kui varem, kui kasutasin pille või Nuvaringi. Ehk minu jaoks on spiraal ideaalne lahendus raseduse vältimiseks ning minu need sõbranad, kes on ka selle otsuse nüüd teinud, kiidavad ka.
Kuid kogu teema algaski sellest, et mu töökaaslane siin, 24-aastane tüdruk, ütles, et tal on jälle päevad ning see on õudne piin, mida ta nüüd tunneb. Ta lasi endale vaskspiraali paigaldada ja pärast seda on tema päevade aeg kohutav, suurem veritsus ja sellised alakõhuvalud ja krambid, et ta suudab vaevu tööl olla. Ehk veider, et nad siin siiamaani teevad selliseid asju.

Nüüd olen ilusti terve ja käin jälle tööl. Naudin ka palju vaba aega õues, sest meil ei ole siin lund, seega tänavatel liikumisega ei ole ühtegi probleemi. Ja päeval ulatub temperatuur juba 13 kraadini, ehk täitsa kevad on käes :)

Ehk nii ilus on seis, et teed enda rõdu ukse lahti ja võid rõõmsalt voodis lamades päikest võtta :)

mõttedtundedtundmused

Kui ma tulin Austriasse, ma ei kujutanud ette ka, mis tunded mind valdama hakkavad. Reisinud ma ju olen, kuu aega kodust eemal olla pole mingi probleem. Ja ega esimesed kuud läksid kiirelt, eriti kui teadsin, et 22.detsember lendan koju. Isegi kui tuli väike koduigatsus, lugesid päevad kokku, kaua peab veel ootama ja tuju läks kohe paremaks.

Nüüd, olles siin jälle kuu aega pärast Eestist tulekut olnud, on olukord teine. Peaaegu pool mu EVSi on läbi, aga praegu ei ole mul halli aimu ka, millal jalg jälle Eestimaa pinda puudutab. Ja võib-olla see tekitab ka natukene rusutust.

Siinne talv on asukoha asi. 60km Linzist põhja on korralikud mäed ja nii palju lund, et ulme. Ehk eelmine pühapäev suusatamas käies oli mul suu tõesti lahti, et kuidas seal nii palju lund on. Linzis on olnud umbes 6x lund, maksimaalselt 2-3 päevaks. Ehk võib-olla on ka väike talvemasendus peal.
Mul on olnud rohkem aega mõelda ja iseenda tunnetega tegeleda. Kui hakkad aru saama, et oled hoidnud ennast kui orav rattas ainult selleks, et mitte mõelda, siis see variant mingi hetk enam ei tööta. Ja see ei ole lahendus.
Ma olen vaadanud palju TEDx-i esinejaid, kes räägivad suhetest, iseenda hoidmisest ja armastamisest ning ka arusaamisest, mis on õige ja mis vale. Lahe on kuulda inimesi, kes tunnistavad, et alles  pärast 3ndat luhtunud abielu hakkasid nad rohkem iseendaga tegelema ja mõistma seda, mis suhe üldse on.
Käisin ka Traunkirchenis sõbral külas ning meie jututeemad olid samasse auku. Suhted. Miks? Kellele? Millleks?

Ja selle kõige tipuks helistas mulle mu vanaema, kes saab märtsis 90-aastaseks ja ütles: " Mina sinuvanuselt juba olin abielus, abielu on raske töö. Tänapäeval vist visatakse kõik ära, aga meie ajal, asjad tuli ära parandada. Kuidas siis sinul lood on, Eesti poisid on alles ja vallalised või juba ära võetud?". Ning siis ma küll mõtlesin, et ikka tohutu erinevus on põlvkondade vahel ning tänapäeval ei ole mingi probleem, kui naine ütleb, et ei soovi isiklikel põhjustel lapsi saada. Meedias küll tehakse kära, aga tegelikult, vaba maa ja keegi ei saa kedagi millekski sundida.

Mul saab sõbrapäeval 2 aastat üksi oldud. Ma ei vahetaks neid kahte aastat mitte millegi vastu. Ma tegin hullupööra tööd, ma õppisin palju, ma leidsin enda parimad sõbrad. Ma olen nii palju uusi asju proovinud, et ei jõua neid üleski lugeda. Ja ma naudin seda. Vahepeal oleks tõesti tore ju kellegi kaisus filmi vaadata, kuid need üksikud hetked mööduvad ja järgmisel päeval on need unustatud. Selle asemel võid ju alati sõpradele helistada "hei, teeme filmika, söök jne" ning tegelikult samad emotsioonid on saadud. Ma usun, et ma pean veel ise kasvama selleks, et oleksin võimeline ennast jagama.

Ja see teema on alati nii huvitav, kui hakkad TEDxi videoga pihta, siis ühest saab kolm ja niimoodi paned varsti tähele, et oled kolm tundi kuulanud neid. Ehk tegelikult on need väga motiveerivad ning mina olen avastanud vaevu 1/100 kui sedagi.

Ehk kui sa tead, et sul on vaja aega iseendale, siis tee seda, võta see aeg iseendale. Ole iseendaga, tegele enda tunnetega ja mõtle välja, mida sa elult tahad nüüd ja praegu, homme ja 5 aasta pärast. Või vähemalt kujuta ette, mida sa võiksid tahta.

Üks pilt ka teile mu näost, et meelest ära ei läheks, milline ma olen :)

Mid-Term Meeting

Natukene üldistades võib öelda, et pool minu EVS-i aastast on möödas. Sest toimus minu Mid-Term Meeting ehk me saime 21 vabatahtlikuga kahe juhendaja saatel Salzburgis kokku ja rääkisime sellest, mis on olnud ja mis võiks tulemas olla.

Salzburgis on lund veel natukene, minu linnas mitte üldse. 

Kui On-arrival training'ul olin põhimõtteliselt ainuke inimene "põhjast", siis nüüd kohtusin Soome, Läti ja Leedu tüdrukuga ja ühe Leedu poisiga. Isegi üks valgevenelane oli ja alles siis olid ülejäänud "lõunast". Ma isegi kuulsin, et kuskil Austrias on veel üks eestlasest neiu, kes vabatahtlikku tööd teeb. Kes teab, andku mulle ka teada :)

Võib-olla jääb mulje nagu me oleksime hirmsasti tööd teinud, kuid tegelikult oli ajakava vabam ning anti rohkem mõtteainet ja ideid mille üle ise mõelda. 

See on Dorka, Ungari piff, kellega koos avastasime, et joome vahepeal ka vegan-veini, sest juhtus nii. 

Koolitus oli tore, andis uusi mõtteid. Minu jaoks jäi see koolitus lühikeseks, sest pärast teist päeva olin mina voodis ja surin. Arvatavasti külmetus, kuid alles nüüd, 6 päeva hiljem tunnen, et elu hakkab tagasi tulema ja parem on olla. Ammu pole niimoodi haige olnud, loodame, et enam ei jää ka Austrias olles. 

Siit ongi veel ainult pool aastat veel jäänud. Mis saab edasi? Keegi ei tea.. Küll aeg näitab :)