Austria kogemused

Ma käisin Mid-term meetingul ja jäin seal haigeks. Lootsin terveks saada sellele järgnenud nädalavahetusega, kuid teisipäeval läksin arsti juurde. Arsti aja saamisega on siin ka rõõmus seis. Meil, vabatahtlikel, on arstide list, kellega võime ühendust võtta ja kõik vajaliku katab meie kindlustus. Ehk helistasin siis esimesele kohalikule "perearstile", et oma muret kurta ja alustasin kõnet viisaka küsimusega, et kas nad inglise keelt räägivad. Selle peale ei vastatud mulle midagi ja pandi kõne ära. Niimoodi kaks korda. Selle peale ma ehmusin ja olin natukene nõutu.. Mis nüüd siis saab. Võtsin ette järgmise arsti ja helistasin ning hakkasin saksa keeles rõõmsalt pihta, et ma olen uus siin ja ei räägi väga palju saksa keelt. Selle peale oli see õde või siis vastuvõtu tädi väga rõõmus ja rääkis minuga väga armsalt rahulikult ja ütles, et tuleksin pärastlõunal kohale, otseselt aega ei saagi, elavas järjekorras käib kogu elu. Nii ma siis sinna jõudsin ja seesama tädi oli vahva, registreeris mu ära ja siis küsis veel üle, et kus kohast ma pärit olen. Ja noh, ta ei olnud esimene, kes lause "Ich komme aus Estland" peale küsib "Island?" ja no.. ma ei saa ju nõustuda, aga noh, ega nad ikka väga palju ei tea, kus Eestimaa asub :D Igatahes, kui ma lõpuks arsti juurde sain, siis arst rääkis inglise keelt ja rõõmsalt mu kurgi üle vaadanud ja loo ära kuulanud, teatab siis, et egas ma see nädal enam tööle ei lähe ja saagu ma aga terveks. Vähemalt visiiditasu, siin riigis 19 eurot, ei pidanud ma maksma, sest see läheb kuidagi otse Euroopa Liidu siseselt neile. Ehk lõppkokkuvõttes läks arstil käimine hästi.

Teine lugu siinsest arstisüsteemist.

Eestis ei lasta mittesünnitanud naistele rohkem kui 3-aastast hormonaalspiraali panna. Austrias lastakse mittesünnitanud naistele rõõmsasti 5-aastase vask- või hormonaalspiraal sisse panna. Minu günekoloog ütles mulle, et see 3-aastane ongi mittesünnitanud naistele, et hea, ei lükka rasedust liiga kauaks edasi ja noh, spiraal on alles nüüd okei ka mittesünnitanud naiste jaoks. Mõned arstid ikka ei tea seda ning minult on küsitud arsti vastuvõtul, et kas mul on juba laps või kas ma olen aborti teinud, et mul spiraal on. Ning kui ma selle peale ütlen, et ei, see on nüüd täitsa normaalne, siis nad natukene imestavad ja ütlevad, et ei teadnudki seda.
Ja siinkohal võin ma öelda, et mul on juba teine spiraal ning mina ei saa spiraali kohta mitte ühtegi halba sõna öelda. Ma ei ole grammigi juurde võtnud nii, et ma saaks süüdistada spiraali. Ainult iseenda laiskust. Ning mul on palju vähem tujude kõikumist kui varem, kui kasutasin pille või Nuvaringi. Ehk minu jaoks on spiraal ideaalne lahendus raseduse vältimiseks ning minu need sõbranad, kes on ka selle otsuse nüüd teinud, kiidavad ka.
Kuid kogu teema algaski sellest, et mu töökaaslane siin, 24-aastane tüdruk, ütles, et tal on jälle päevad ning see on õudne piin, mida ta nüüd tunneb. Ta lasi endale vaskspiraali paigaldada ja pärast seda on tema päevade aeg kohutav, suurem veritsus ja sellised alakõhuvalud ja krambid, et ta suudab vaevu tööl olla. Ehk veider, et nad siin siiamaani teevad selliseid asju.

Nüüd olen ilusti terve ja käin jälle tööl. Naudin ka palju vaba aega õues, sest meil ei ole siin lund, seega tänavatel liikumisega ei ole ühtegi probleemi. Ja päeval ulatub temperatuur juba 13 kraadini, ehk täitsa kevad on käes :)

Ehk nii ilus on seis, et teed enda rõdu ukse lahti ja võid rõõmsalt voodis lamades päikest võtta :)